How big is HIV?

HIV ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus on viirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi. Viiruse osakesed on ligikaudu ümmargused ja erineva suurusega, umbes 120–200 nanomeetri läbimõõduga, keskmiselt umbes 145 nanomeetrit. Nanomeeter on meetri miljardik.

Suurus

HIV osakesed ei ole kõik ühesuguse suuruse ja kujuga. Iga osake on mähitud membraani, rasvamolekulidest koosnevasse õhukesse kesta. Osakese suurus tähendab selle läbimõõtu, vahemaad üle osakese.

Osakesi mõõdetakse krüoelektronmikroskoopiaga. Teadlased külmutavad need väga kiiresti ja pildistavad elektronmikroskoobiga. 255 küpse HIV-osakese uuringus olid läbimõõdud 120–200 nanomeetrit ja keskmiselt 145 nanomeetrit.

2012. aasta ülevaade HIV ehitusest annab mõnevõrra väiksema vahemiku, 100–150 nanomeetrit. Uued osakesed ei muuda suurust, kui nad küpsevad oma nakkusvõimeliseks vormiks.

Suuruste võrdlused

HIV-osake on umbes kolm ja pool korda laiem kui B-hepatiidi viiruse osake, mille läbimõõt on 42 nanomeetrit.
Umbes 50 HIV-osakest, kõrvuti asetatud, ulatuksid punalible laiuseni; punalible on umbes 7,5 mikromeetrit lai. Mikromeeter on millimeetri tuhandik.
Umbes 550–700 ritta pandud HIV-osakest ulatuksid inimese juuksekarva laiuseni; juuksekarv on 80–100 mikromeetrit lai.
Tavaline valgusmikroskoop ei suuda näidata HIV-osakese kuju. Kõige peenem detail, mida see näidata suudab, on umbes 200 nanomeetrit, optiliste mikroskoopide piir, ja tavalise suurusega HIV-osake on sellest väiksem.
Kui HIV-osake oleks suurendatud korvpalli suuruseks, 24 sentimeetri läbimõõduga, oleks punalible umbes 12 meetri läbimõõduga.

HIV-osakese sisemus

Välismembraan on kaetud Env-nimelise valgu ogadega. Ogad haakuvad rakule ja ühendavad viiruse membraani raku membraaniga, millest algab nakkus. Membraani sees asub koonusekujuline kest, kapsiid, mis on ehitatud ühe valgu umbes 1 500 koopiast.

Kapsiid sisaldab viiruse geenide kahte koopiat, mis on kirjutatud RNA üksikutesse ahelatesse; RNA on DNA-ga sugulasmolekul. HIV-osakestest eraldatud koonuste pikkus oli keskmiselt 119 nanomeetrit ja kõige laiemas kohas 60 nanomeetrit. Läbimõõdu jaoks mõõdetud 255 osakesest sisaldas umbes kolmandik kahte või enamat koonust ning kaks koonust sisaldavad osakesed olid keskmiselt suuremad: nende läbimõõt oli 159 nanomeetrit, võrreldes 134 nanomeetriga.

Kuidas HIV avastati

1981. aastal teatasid arstid esimest korda uuest haigusest, mis nõrgestas immuunsüsteemi. Prantsuse viroloogid Françoise Barré-Sinoussi ja Luc Montagnier kasvatasid rakke patsientide paistes lümfisõlmedest. Nad leidsid rakkudest punguva uue viiruse. See nakatas ja tappis lümfotsüüte, valgeliblede liiki, kuhu kuuluvad ka organismi kaitse jaoks hädavajalikud T-rakud.

Teised rühmad näitasid peagi, et see viirus, mida nüüd nimetatakse HIV-ks, põhjustab AIDSi. Barré-Sinoussi ja Montagnier pälvisid avastuse eest poole 2008. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinnast. Auhinna väljakuulutamisel märgiti, et edukat ravi saades võivad HIV-ga inimesed oodata umbes sama pikka eluiga kui need, kellel viirust pole.