146.6 meetrit!
Cheopsi püramiid on Egiptuses Gizas asuvatest püramiididest suurim. See ehitati kuningas Khufule umbes 4 600 aastat tagasi. Valminuna oli püramiid umbes 147 meetrit kõrge, mõõdetuna otse üles aluse keskkohast tipuni. Tipp ja enamik siledaid välimisi kive on nüüdseks kadunud, mistõttu on püramiid praegu madalam.
Et tipp puudub, ei saa püramiidi algset kõrgust otse mõõta. Selle asemel arvutatakse kõrgus välja aluse laiuse ja tahkude kalde põhjal. 1880.–1882. aastal mõõtis arheoloog Flinders Petrie mõlemat. Ta leidis, et aluse iga külg on umbes 230,3 meetrit pikk ja tahud kaldu umbes 52 kraadi.
Nende andmete põhjal arvutas Petrie algseks kõrguseks 5 776 tolli ehk 146,7 meetrit. Harvardi ülikooli Giza projekt annab sama kõrguse lähima jala täpsusega: 481 jalga (146,6 meetrit). Aluse küljed on peaaegu ühepikkused: Petrie leidis, et ühegi kahe külje pikkus ei erinenud rohkem kui 4,5 sentimeetri võrra.
Sellel saidil mõõdetakse püramiidi kõrgust, ent püramiid on laiem kui kõrge. Aluse iga külg on umbes 1,6 korda pikem kui püramiidi algne kõrgus.
Cheopsi püramiid ehitati Khufule ehk Cheopsile, Egiptuse neljanda dünastia kuningale. See oli Vana Riigi ajal, mil valitses tugev keskvõim. Harvardi Giza projekt dateerib püramiidi umbes 2550 eKr, see tähendab 2550 aastat enne meie ajaarvamist.
Khufu järeltulijad ehitasid Gizas kaks ülejäänud suurt püramiidi. Ancient Egypt Research Associatesi arheoloogid dateerivad kõik kolm umbes 85-aastasesse ajavahemikku, aastate 2589 ja 2504 eKr vahele. Nad nimetavad Cheopsi püramiidi suurimaks kunagi ehitatud püramiidiks ja ainsaks antiikmaailma seitsmest maailmaimest, mis alles seisab.
Püramiid sisaldab hinnanguliselt umbes 2,3 miljonit kiviplokki, mille kogumaht on umbes 2,6 miljonit kuupmeetrit. Plokkide kohta öeldakse sageli, et need kaaluvad keskmiselt umbes 2,3 tonni tükk, kuid nende suurus ja kuju on väga erinev. Suur osa kivist pärines tõenäoliselt lähedalt, püramiidi lõunaküljel asuvast kivimurrust, mis on kaljusse raiutud kuni 30 meetri sügavuseni.
Uuena oli püramiid kaetud siledate valgest lubjakivist katteplaatidega, mille pindala oli umbes 85 000 ruutmeetrit. Enamik katet viidi keskajal ehituskiviks minema, nii et alla jäänud karedamad plokid paljastusid. Mõned kattekivid on aluse juures siiani alles.