How big is Abell 2029?

Abell 2029 on suur galaktikaparv, mis asub Maast umbes 1 miljardi valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus. Selle läbimõõt on umbes 12,5 miljonit valgusaastat, mõõdetuna piirini, mille sees on parv oma gravitatsiooni mõjul tasakaalustunud. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,46 triljonit kilomeetrit.

Suurus

Galaktikaparvel pole serva. Selle galaktikad, kuum gaas ja tume aine hõrenevad järk-järgult ning väljastpoolt langeb sinna pidevalt juurde ainet. Seetõttu mõõdavad astronoomid parve suurust tavapärase piirini, mida nimetatakse viriaalraadiuseks. Selle sees on parve gaas gravitatsiooni mõjul tasakaalu saavutanud, väljaspool seda aga langeb aine veel parve poole.

2012. aastal kaardistasid Stephen Walker ja tema kolleegid röntgensatelliit Suzaku abil parve kuuma gaasi kuni selle piirini. Raadiuseks määrasid nad umbes 1,9 megaparsekit; megaparsek on umbes 3,26 miljonit valgusaastat. Jubee Sohni ja tema kolleegide 2019. aasta uuring parve galaktikate kohta kasutab peaaegu sama raadiust. Seega on parve läbimõõt umbes 12,5 miljonit valgusaastat, ebatäpsusega alla 1 miljoni valgusaasta kumbagi pidi.

Aine ulatub sellest piirist tublisti kaugemale. Ümbritsevas piirkonnas, kus galaktikad langevad veel parve poole, leidis Sohni rühm parve liikmegalaktikaid kuni umbes 29 miljoni valgusaasta kaugusel keskpunktist, mõõdetuna taevatasandil, mitte vaatejoone suunas.

Suuruste võrdlused

Abell 2029 on umbes 125 korda laiem kui Linnutee ketas, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat.
Kui Linnutee oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Abell 2029 umbes 30 meetrit lai.
Abell 2029 laius on umbes viis korda suurem kui vahemaa Linnuteest Andromeeda galaktikani, mis on umbes 2,5 miljonit valgusaastat.
Parve keskel asuva hiidgalaktika IC 1101 nõrk halo on umbes 4 miljonit valgusaastat lai, see on umbes kolmandik parve laiusest.

Millest parv koosneb

Abell 2029-s on üle tuhande galaktika: Sohni uuring luges parvest ja sellesse langevatest rühmadest kokku 1 215 liikmegalaktikat. Heledaim neist on keskel asuv IC 1101. Koos parvedega Abell 2033, Abell 2028 ja Abell 2066 moodustab Abell 2029 väikese superparve.

Galaktikate vahel on tohutu gaasipilv, mis on kuumutatud ligikaudu 90 miljoni Celsiuse kraadini ning on piisavalt kuum, et röntgenikiirguses helendada. Walkeri rühm hindab kogumassiks viriaalraadiuse sees umbes 800 triljonit korda Päikese massi. Piiri lähedal moodustab kuum gaas sellest massist umbes kuuendiku. Suurem osa ülejäänust on tume aine, nähtamatu aine liik, mida saab tuvastada selle gravitatsiooni järgi.

Rahulik parv tormilise minevikuga

Abell 2029-t kirjeldatakse vahel kui „universumi kõige rahulikumat parve“, sest selle kuum gaas näib ühtlane ja häirimata. 2026. aastal näitas NASA röntgenobservatooriumi Chandra seni sügavaim parve röntgenvaatlus, et see pole alati rahulik olnud.

Chandra piltidel on näha gaasispiraal, mis ulatub keskpunktist umbes 2 miljoni valgusaasta kaugusele. Teadlased arvavad, et spiraal tekkis, kui väiksem parv, mille mass oli umbes kümnendik Abell 2029 massist, põrkas umbes 4 miljardit aastat tagasi Abell 2029-ga kokku. Kokkupõrge pani parve gaasi ühele poole loksuma, nagu klaasis keerutatud vein.

Parv kasvab jätkuvalt. Kaks väiksemat galaktikarühma, Abell 2033 ja üks rühm lõunas, langevad parve poole ning nende ühinemist parvega oodatakse mõne miljardi aasta jooksul.