How big is Valgelible?

Valgelibled ehk leukotsüüdid on vererakud, mis aitavad kehal infektsiooniga võidelda. Peamisi liike on viis ja värvitud vereproovis on nende läbimõõt umbes 6–20 mikromeetrit. Mikromeeter on meetri miljondik ehk millimeetri tuhandik. Sellel saidil on näidatud valgelible, mille läbimõõt on 10 mikromeetrit ja mis jääb sellesse vahemikku.

Suurus

Valgelible suurus tähendab tema läbimõõtu. Seda mõõdetakse tavaliselt vereäiges ehk mikroskoobiklaasile õhukese kihina laotatud ja värvitud veretilgas. Äiges on viie liigi mõõtmed järgmised.

• Neutrofiilide läbimõõt on 12–15 mikromeetrit ja nad moodustavad 60–70% valgelibledest.
• Lümfotsüütide läbimõõt on väikestel 6–9 mikromeetrit ja suurtel 9–15 mikromeetrit ning nad moodustavad 20–30%.
• Monotsüütide läbimõõt on 12–20 mikromeetrit, nad on suurim liik.
• Eosinofiilide läbimõõt on 12–15 mikromeetrit ja nad moodustavad 2–4%.
• Basofiilide läbimõõt on 10–12 mikromeetrit ja nad moodustavad alla 1%.

Rakud paistavad äiges suuremad, kui nad verres tegelikult on. 1980. aasta uuringus mõõdeti valgelibleid isotoonilises lahuses, see tähendab soolalahuses, mille kontsentratsioon on sama mis kehavedelikel. Uuring leidis, et need on ümarad, nende pinnal on palju volte ja nad on märgatavalt väiksemad kui äigetes.

Suuruste võrdlused

• Neutrofiil on umbes 1,5–2 korda laiem kui punalible, mille läbimõõt on 7–8 mikromeetrit.
• Kaheksa kuni kümme valgelibet, mille läbimõõt on 10 mikromeetrit, kõrvuti asetatud, ulatuksid inimese juuksekarva laiuseni, mis on 80–100 mikromeetrit.
• Suurimad monotsüüdid on üle kolme korda laiemad kui väikseimad lümfotsüüdid.
• Mikroliitris verd, mis on liitri miljondik, on 4 500–11 000 valgelibet, aga umbes 4–6 miljonit punalibet, ligikaudu 350–1 300 punalibet iga valgelible kohta.
• Kui neutrofiil oleks suurendatud korvpalli laiuseks, mis on umbes 24 sentimeetrit, oleks selline E. coli bakter, mida neutrofiil hävitab, umbes 3–4 sentimeetrit pikk.

Mida iga liik teeb

Neutrofiilid hävitavad baktereid. Nad kogunevad kiiresti põletikulisse koesse, kuid iga neutrofiil elab vaid lühikest aega: veres püsib ta 8–16 tundi ja kudedes elab vaid päeva või paar. Eosinofiilid paljunevad allergiate ja parasiitnakkuste korral ning aitavad parasiite tappa. Basofiilid vabastavad aineid, mis käivitavad põletiku.

Lümfotsüüdid tunnevad ära võõraid aineid ja aitavad reguleerida organismi kaitsevõimet. Mõned neist toodavad antikehi, molekule, mis kinnituvad ühele kindlale võõrainele. Monotsüüdid veedavad veres vaid umbes 16 tundi. Seejärel liiguvad nad kudedesse ja muutuvad makrofaagideks, rakkudeks, mis haaravad endasse ja lagundavad mikroobe ja surnud rakke.

Verest lahkumine

Valgelibled võivad verest lahkuda ja töötada seda ümbritsevates kudedes. Lümfotsüüdid lahkuvad korrapäraselt kapillaaridest, kõige väiksematest veresoontest, ja rändavad kudede kaudu. Verre naasevad nad lümfisüsteemi kaudu. Kui kude muutub põletikuliseks, kogunevad sinna kiiresti neutrofiilid ja lümfotsüüdid saabuvad mõnevõrra hiljem.

Kust nimi pärineb

Valgelibled on oma nime saanud värvi järgi. Kui verd tsentrifuugis pöörata, jaguneb see kihtideks: selge plasma, valgeliblede kreemjas kiht ja punaliblede punane kiht.

Allikad

• WBC count. MedlinePlus, National Library of Medicine, 2025.
• RBC count. MedlinePlus, National Library of Medicine, 2026.
• MH 033hr Blood Smear. Histology Guide, University of Minnesota.
• Peripheral Blood. Histology Guide, University of Minnesota.
• Blood cells. Histology at SIU, Southern Illinois University School of Medicine, 2024.
• Morphometry of human leukocytes. Schmid-Schönbein et al., Blood, 1980.
• The International System of Units (SI), 9th edition. Bureau International des Poids et Mesures, 2026.
• Just How Small Is "Nano"?. National Nanotechnology Initiative.
• How big is an E. coli cell and what is its mass?. In Cell Biology by the Numbers, 1st edition. Garland Science, 2015.
• Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.