2.5 meetrit!
Harilik päevalill (Helianthus annuus) on kiiresti kasvav taim, mille tipus on suur kollane õisik. Enamik taimi kasvab 1–3 meetri kõrguseks ja sellel saidil on näha 2,5 meetri kõrgust päevalille, mõõdetuna maast õisiku tipuni. Taim on pärit Põhja-Ameerikast ja seda kasvatatakse nüüd kogu maailmas, peamiselt seemnete pärast, mida süüakse ja millest tehakse toiduõli.
Päevalille suurus on tema kõrgus. Teaduslik teatmik Flora of North America, mis kirjeldab mandri taimi, märgib liigi kõrguseks 100–300 sentimeetrit. Päevalill on üheaastane taim: ta kasvab seemnest täiskõrguseni, õitseb ja sureb ühe hooaja jooksul.
Aiasordid katavad laiemat vahemikku. Põhja-Carolina osariigi ülikooli aiandusjuhendis on nimetatud kääbussorti „Big Smile“, mille kõrgus on 30–60 sentimeetrit, ja hiiglasi, näiteks sorti „Mongolian Giant“, mis kasvab 3,7–4,3 meetri kõrguseks.
Registreeritud kõige kõrgem päevalill oli 2026. aasta seisuga 10,90 meetrit. Selle kasvatas Indiana osariigis Fort Wayne'is Alex Babich ja Guinnessi maailmarekordite raamat kinnitas tulemuse 3. septembril 2025. See ületas 9,17 meetri kõrguse rekordi, mis oli püsinud alates 2014. aastast.
See, mis paistab ühe suure õiena, on tegelikult paljudest väikestest õitest ehk õiekestest koosnev õisik. Servas olevad kollased „kroonlehed“ on keelõied, tavaliselt 17–30 tükki. Tume keskosa on tihedalt täis toruõisi: neid on vähemalt 150 ja mõnel taimel üle 1 000.
Keskel olevad seemned paiknevad spiraalidena, mis keerduvad nii päripäeva kui ka vastupäeva. Spiraalide arv on sageli Fibonacci arv, mis kuulub reasse 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55, 89, 144, kus iga arv on kahe eelneva summa. 2016. aasta uuringus, milles vaadeldi 657 tavainimeste kasvatatud päevalille, olid umbes kolmveerand usaldusväärselt loendatud spiraalide arvudest Fibonacci arvud.
Päevalille inglisekeelne nimi „sunflower“ ehk „päikeselill“ tuleneb arusaamast, et tema õisik järgib Päikest. Tegelikult jälgivad Päikest ainult noored taimed. 2016. aasta uuringust selgus, et need pöörduvad päeva jooksul idast läände ja öö jooksul pöörduvad tagasi, nii et nad on enne koitu näoga ida poole. Täiskasvanud taimed lõpetavad liikumise ja nende õisikud jäävad ida poole pööratuks.
Liikumist juhib taime sisemine ööpäevane kell. See paneb varre ida- ja läänepoolse külje kasvama ööpäeva eri aegadel, mistõttu vars paindub kord ühele, kord teisele poole. Teadlased leidsid, et selline ajastus aitab taimedel suuremaks kasvada ja toob õitele rohkem tolmeldavaid putukaid.