Siirius B on valge kääbus, tähe väike ja tihe jääksüdamik, mille tuumakütus on otsa saanud. Selle läbimõõt on umbes 11 300 kilomeetrit, veidi vähem kui Maal, ometi on selle mass ligikaudu sama mis Päikesel. Siirius B tiirleb ümber Siiriuse A, öötaeva heledaima tähe.

Suurus

Astronoomid arvutavad Siiriuse B suuruse välja, mitte ei mõõda selle laiust otse. Nad ühendavad selle kiiratava valguse hulga, temperatuuri ja kauguse. 2017. aastal kasutas Howard Bondi juhitud rühm Hubble'i kosmoseteleskoopi, et lahutada selle valgus värvideks, ja leidis raadiuseks 0,008098 Päikese raadiust. Seega on Siiriuse B läbimõõt umbes 11 270 kilomeetrit.

2018. aasta uuringus, mille tegid paljud samad astronoomid, saadi umbes 1% väiksem raadius. Tulemus sõltub ka kaugusest Siiriuseni, nii et isegi väike muutus mõõdetud kauguses muudab tulemust. Mass saadakse kahe tähe orbiidist: Siiriuse B mass on 1,018 Päikese massi.

Suuruste võrdlused

Maa on umbes 13% laiem kui Siirius B, kuid Siiriuse B mass on Maa omast umbes 340 000 korda suurem.
Veenus, järgmine suurem objekt sellel saidil, on 12 104 kilomeetri läbimõõduga, umbes 7% laiem kui Siirius B.
Päike on umbes 120 korda laiem kui Siirius B, kuid nende mass on peaaegu sama. Siiriuse B aine on keskmiselt umbes 1,9 miljonit korda tihedamalt pakitud kui Päikese aine.
Siirius A on umbes 2,4 miljoni kilomeetri läbimõõduga, umbes 210 korda laiem kui tema kaaslane.
Siiriuse B keskmisest ainest tehtud kuubik, mille iga serv on 1 sentimeeter, kaaluks umbes 2,7 tonni.

Mis on valge kääbus

Valge kääbus on see, milleks Päikesega sarnane täht muutub pärast tuumakütuse lõppemist. Elu lõpu lähedal paiskab täht oma välimised kihid minema ja järele jääb vaid kuum südamik. Südamik ei tooda enam energiat, nii et see jahtub aeglaselt. Raskusjõud pressib südamikku kokku, kuni elektronid on pakitud nii tihedalt, kui füüsika lubab, ja just see takistab südamiku edasist kahanemist.

Massiivsem valge kääbus on väiksem, sest selle tugevam raskusjõud pressib seda tugevamini kokku. Ühegi valge kääbuse mass ei saa olla suurem kui umbes 1,4 Päikese massi. Siirius B on üks massiivsemaid teadaolevaid valgeid kääbusi. Astronoomid hindavad, et see sai alguse tähena, mis oli umbes viis korda massiivsem kui Päike, ja muutus valgeks kääbuseks umbes 126 miljonit aastat tagasi.

Kaaslane, mis peitub pimestavas valguses

Siirius asub umbes 8,6 valgusaasta kaugusel, kusjuures valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1844. aastal märkas astronoom Friedrich Bessel, et Siirius kõigub taevas liikudes. Ta järeldas, et Siiriust tõmbab nähtamatu kaaslane. Alvan G. Clark ja tema isa nägid Siiriust B esimest korda teleskoobist 1862. aastal.

Kaks tähte teevad piklikul ovaalsel orbiidil ümber teineteise tiiru iga 50,1 aasta tagant. Nendevaheline kaugus on umbes 8 kuni 31,5 korda suurem kui Maa ja Päikese vaheline kaugus. Siirius B on umbes 10 000 korda hämaram kui Siirius A, mistõttu on Siiriust B maapinnalt raske uurida. 2026. aasta seisuga on Siirius B lähim teadaolev valge kääbus.

Allikad

Report a Problem

for Siirius B