How big is Russelli teekann?

Russelli teekann on kujuteldav teekann, mille filosoof Bertrand Russell 1952. aastal kirjeldas, et tuua välja üks mõte tõestamise kohta. Ta kujutas ette portselanist teekannu, mis tiirleb Päikese ümber kuskil Maa ja Marsi vahel. Russell ei andnud sellele kunagi suurust, seega on ülal näidatud 25 sentimeetrit eeldatav tavalise majapidamisteekannu suurus. Mõõt on võetud tila otsast käepideme tagaservani.

Suurus

Kuna teekann on kujuteldav, pole tal mõõdetavat tegelikku suurust. Russelli essee kirjeldab seda vaid kui portselanist teekannu, mis tiirleb Päikese ümber elliptilisel orbiidil ja on „liiga väike, et seda paljastaks isegi meie kõige võimsam teleskoop.“ Iga suurus on valik ja see sait kasutab oma teekannupildi laiust.

Ruum, mille Russell valis, on teekannu kõrval tohutu. Maa ja Marsi orbiidid asuvad keskmiselt umbes 78 miljoni kilomeetri kaugusel teineteisest.

Suuruste võrdlused

25 sentimeetri laiusena on teekann umbes sama lai kui korvpall, järgmine väiksem objekt sellel saidil.
1,7 meetri pikkune inimene on umbes sama pikk kui seitse üksteise peale asetatud sellist teekannu.
Umbes 51 miljonit teekannu, kõrvuti asetatud, ulatuksid Maa laiuseni.
Maa ja Marsi orbiitide vahele jääva vahemaa katmiseks oleks vaja umbes 310 miljardit teekannu.
Kui teekannu vaadata 78 miljoni kilomeetri kauguselt, paistaks see sama pisike kui inimese juuksekarv umbes 31 000 kilomeetri kauguselt; see kaugus on kaks ja pool korda Maa laius.

Russelli argument

Bertrand Russell (1872–1970) oli briti filosoof, kes tegi teedrajavat tööd loogika ja matemaatika vallas, ning 1950. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna. 1952. aastal palus Londoni ajakiri Illustrated temalt artiklit selle kohta, kas Jumal on olemas. Ta kirjutas essee, kuid ajakiri ei avaldanud seda kunagi. Esimest korda avaldati see 1997. aastal tema kogutud tööde köites.

Teekann ilmub lõigus, mis käsitleb seda, kes peab mida tõestama. Russell väitis, et väite tõestamise kohustus lasub selle esitajal, mitte sellel, kes seda kahtluse alla seab. Tema teekannu ei saaks keegi ümber lükata, sest seda ei saaks näha, kuid see poleks põhjus selle olemasolusse uskuda.

Seejärel kujutas Russell ette, et teekannust räägitakse iidsetes raamatutes ja seda õpetatakse igal nädalal pühaliku tõena. Sel juhul, kirjutas ta, hakkaks selle kahtluse alla seadmine tunduma ekstsentrilisena. Võrdluse abil väitis ta, et uskumus ei ole mõistlik ainuüksi sellepärast, et paljud seda jagavad.