How big is Kingloom?

Kingloom on üherakuline organism, mis ujub magevees ja liigub edasi tuhandete ripsmeteks nimetatavate pisikeste karvakeste abil. Suur liik, Paramecium caudatum, on umbes 200 mikromeetrit (0,2 millimeetrit) pikk. Mikromeeter on millimeetri tuhandik.

Suurus

Paramecium on perekond, tihedalt suguluses olevate liikide rühm, ja selle liikide suurus on erinev. Otsast otsani mõõdetuna on nad umbes 100–300 mikromeetrit pikad. Siin näidatud suurus on pikkus, sest kingloom on pikk ja kitsas: näiteks Paramecium tetraurelia on umbes 115 mikromeetrit pikk, aga vaid 34 mikromeetrit lai.

Paramecium caudatum on üks suurtest liikidest ja tal on terav tagaots. 2021. aasta ülevaade annab selle pikkuseks umbes 200 mikromeetrit ja sama aasta teine ülevaade umbes 300 mikromeetrit. Paramecium tetraurelia, uurimistöös laialt kasutatav liik, on väiksem, umbes 115–150 mikromeetrit pikk.

Suuruste võrdlused

200 mikromeetri pikkune kingloom on umbes kaks korda pikem kui inimese juuksekarva laius.
Kingloom on umbes 1,7 korda pikem kui inimese munaraku laius; munaraku läbimõõt on umbes 120 mikromeetrit.
Tolmulest, umbes 0,3 millimeetrit pikk, on kingloomast umbes poolteist korda pikem.
Ripsmed on igaüks umbes 10 mikromeetrit pikad, seega on rakk umbes 20 korda pikem kui seda liigutavad karvakesed.
Ujudes kiirusega umbes 1 millimeeter sekundis, läbib kingloom igas sekundis viis korda oma pikkuse. Kui 1,7 meetri pikkune inimene liiguks viie kehapikkuse kaupa sekundis, liiguks ta kiirusega umbes 31 kilomeetrit tunnis.

Kuidas kingloom ujub

Kingloom on kaetud mitme tuhande ripsmega, igaüks umbes 0,2 mikromeetrit paks. Need löövad 10–20 korda sekundis koordineeritud lainetena, mis liiguvad üle raku. Rakk ujub edasi spiraalset rada pidi kiirusega umbes 1 millimeeter sekundis ja pöörleb ümber oma pikitelje umbes kord sekundis.

Kui kingloom põrkab vastu takistust või puutub kokku kemikaaliga, mida ta väldib, ujub ta hetkeks tagurpidi, pöörab ja asub liikuma uues suunas. Seda nimetatakse vältimisreaktsiooniks. Raku membraani ületav elektriline signaal, sarnane signaalidele, mida närvirakud kasutavad, pöörab ripsmete löögi suuna vastupidiseks. Sel põhjusel on mõned teadlased nimetanud kingloomi „ujuvaks neuroniks“.

Elu tiigis

Kingloomad elavad magevees üle kogu maailma. Nad toituvad väiksematest organismidest, näiteks bakteritest, vetikatest ja pärmidest, mida ripsmed pühivad suuni viivasse lohku. Omakorda söövad kingloomi teised mikroorganismid, näiteks Didinium.

Hästi toidetud kingloom võib jaguneda kaheks iga 6 tunni järel ja ilma toiduta suudab ta elada mitu nädalat. Kingloomad on elanud tiikides ja järvedes sadu miljoneid aastaid ning umbes 200 miljonit aastat vanast merevaigust on leitud fossiilne kingloom.