Munarakk ehk inimese munarakk on naissugurakk, mis ühineb seemnerakuga ja annab alguse uuele inimesele. Munaraku läbimõõt on umbes 0,12 millimeetrit (120 mikromeetrit), veidi rohkem kui inimese juuksekarva laius. Tegu on raku enda läbimõõduga, ilma seda ümbritseva läbipaistva kestata. Mikromeeter on millimeetri tuhandik.

Suurus

Munasarjast väljudes on munarakk saavutanud oma täisläbimõõdu, umbes 110–120 mikromeetrit. 2022. aasta uuringus mõõdeti mikroskoobi all 1 563 munarakku ja leiti keskmiseks läbimõõduks 115 mikromeetrit. Laboris küpsemise lõpetanud munarakkude keskmine oli 123 mikromeetrit, mis on sellest vahemikust suurem, sest suuremad munarakud jõuavad küpsemise lõpuni tõenäolisemalt.

Raku ümber on läbipaistev kest, zona pellucida, mis on umbes 17 mikromeetrit paks. 2011. aasta uuringus mõõdeti 314 küpset munarakku ja raku läbimõõduks saadi umbes 114 mikromeetrit; koos kestaga ning raku ja kesta vahelise kitsa, vedelikuga täidetud piluga mõõtis kogu munarakk umbes 164 mikromeetrit. Vanemate naiste munarakud kippusid olema veidi väiksemad ja õhemate kestadega.

Rangelt võttes nimetatakse munasarjast vabanevat rakku sekundaarseks oötsüüdiks. Munarakuks muutub see alles siis, kui seemnerakk sinna siseneb ja oötsüüt lõpetab oma viimase jagunemise. Igapäevases keeles nimetatakse mõlemat munarakuks.

Suuruste võrdlused

Tüüpiline inimese juuksekarv on umbes 0,1 millimeetrit lai, seega on munarakk umbes 1,2 korda laiem kui juuksekarv.
Munaraku laiuses mahuks kõrvuti umbes 16 punaliblet, igaühe läbimõõt on umbes 7,5 mikromeetrit.
Umbes kaheksa kõrvuti asetatud munarakku ulatuksid 1 millimeetri laiuseni, mis on meetermõõdustikus joonlaua väikseim jaotis.
Suure liigi kingloom, umbes 0,2 millimeetrit pikk, on umbes 1,7 korda pikem kui munaraku laius.

Miks munarakk on suur

Munarakk tekib ebavõrdse jagunemise teel. Üks kahest uuest rakust saab endale suurema osa tsütoplasmast, ainest, mis täidab raku tuuma ümber, ja temast saab munarakk. Palju väiksem rakk, mida nimetatakse polaarkehaks, laguneb.

Munaraku suur tsütoplasmavaru toidab embrüot viljastumisest kuni emakaseina kinnitumiseni. Seemnerakk annab edasi ainult oma DNA. Varase embrüo tsütoplasma pärineb munarakust, samuti kõik selles olevad organellid, raku väikesed töötavad osad, näiteks mitokondrid.

Kuidas munarakk kasvab

Vastsündinud tüdrukul on munasarjades üks kuni kaks miljonit ebaküpset munarakku, millest igaüht ümbritseb toetavate rakkude kiht ning nii tekib folliikul. Puberteedieas on neid alles umbes 400 000. Edaspidi vabastab uus folliikul tavaliselt oma munaraku umbes iga 28 päeva tagant.

Puhkeolekus munaraku läbimõõt on umbes 35 mikromeetrit. Kui selle folliikul hakkab kasvama, kasvab ka munarakk ning ületab 100 mikromeetrit selleks ajaks, kui folliikul hakkab vedelikuga täituma. Puhkeoleku folliikuli kasv munarakku vabastama valmis folliikuliks võtab kuni pool aastat. Selleks ajaks on munarakk umbes 3,4 korda laiem kui alguses ja selle ruumala on umbes 40 korda suurem.

Allikad

Oocyte diameter predicts the maturation rate of human immature oocytes collected ex vivo. Pors et al., Journal of Assisted Reproduction and Genetics, 2022.
Correlation of oocyte morphometry parameters with woman's age. Valeri et al., Journal of Assisted Reproduction and Genetics, 2011.
27.2 Anatomy and Physiology of the Ovarian Reproductive System. In Anatomy and Physiology, 2nd edition. OpenStax, 2022.
Just How Small Is "Nano"?. National Nanotechnology Coordination Office.
18.3 Erythrocytes. In Anatomy and Physiology, 2nd edition. OpenStax, 2022.
Integrative Neuroscience of Paramecium, a "Swimming Neuron". Brette, eNeuro, 2021.

Report a Problem

for Inimese munarakk