Marss on Päikesest arvates neljas planeet, kivimaailm, mille läbimõõt on umbes 6 780 kilomeetrit. See arv on keskmine läbimõõt, sama ruumalaga kera laius. Marsi laius on veidi rohkem kui pool Maa laiusest ja Marssi kutsutakse sageli punaseks planeediks.

Suurus

NASA annab Marsi keskmiseks raadiuseks 3 389,5 kilomeetrit, seega on selle keskmine läbimõõt 6 779 kilomeetrit. Marss on veidi lapik. Ekvaatoril on see umbes 6 792 kilomeetrit lai ja poolusest poolusesse 6 752 kilomeetrit, vahe on 40 kilomeetrit.

Marsi mass on umbes kümnendik Maa massist ja raskusjõud selle pinnal on umbes 38% Maa omast. Pinna madalaimast kohast kõrgeimani on kõrguste vahe umbes 30 kilomeetrit. Kuigi Marss on vaid umbes poole Maa laiune, on selle pind peaaegu sama suur kui kogu Maa maismaa pindala.

Suuruste võrdlused

Maa on peaaegu kaks korda laiem kui Marss. Maa ruumala täitmiseks kuluks umbes 6,6 Marsi suurust kera.
Marss on peaaegu kaks korda laiem kui Kuu, mille läbimõõt on 3 475 kilomeetrit.
Jupiteri kuu Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis ja järgmine väiksem objekt sellel saidil, on 5 262 kilomeetrit lai. See on veidi rohkem kui kolm neljandikku Marsi laiusest.
Veenus, mille läbimõõt on 12 104 kilomeetrit, on umbes 1,8 korda laiem kui Marss.
Kui Maa oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Marss umbes 13 sentimeetri läbimõõduga kera. Maale kõige lähemal asudes oleks see umbes 1 kilomeetri kaugusel.

Punane planeet

Marss paistab punane, sest rauda sisaldavad mineraalid on selle kivimites, pinnases ja tolmus roostetanud. Lähedalt vaadates on pinnal näha ka pruune, kuldseid ja helepruune toone. Tuul tõstab punakat tolmu õhku ja tolmutormid katavad vahel suure osa planeedist.

Atmosfäär on hõre ja koosneb peamiselt süsinikdioksiidist. Pinnal on selle rõhk alla 1% Maa õhurõhust. Temperatuur varieerub umbes 20 °C-st kuni umbes −143 °C-ni.

Kanjonid, vulkaanid ja vesi

Valles Marineris, Päikesesüsteemi suurim kanjon, on umbes 3 870 kilomeetrit pikk, rohkem kui pool Marsi laiusest. See on kuni 600 kilomeetrit lai ja 9,3 kilomeetrit sügav. Marsil on ka Päikesesüsteemi suurim vulkaan Olympus Mons.

Marss oli kunagi niiskem ja soojem ning sellel oli paksem atmosfäär. Iidsed jõeorud, deltad ja järvede põhjad näitavad, et selle pinnal voolas vesi, ja umbes 3,5 miljardit aastat tagasi võisid sellest üle pühkida hiiglaslikud üleujutused. Tänapäeval on õhk liiga hõre, et vedel vesi pinnal kaua püsiks. Polaaraladel on vesi säilinud jääna vahetult pinna all.

Kaks väikest kuud

Marsil on kaks väikest kartulikujulist kuud, Phobos ja Deimos. Need võivad olla kinnipüütud asteroidid. Phobos, kahest suurem ja Marsile lähemal asuv kuu, liigub aeglaselt Marsile lähemale. Umbes 50 miljoni aasta pärast kukub see planeedile või puruneb ning võib-olla jääb sellest maha tolmurõngas.

Allikad

Report a Problem

for Marss