Valgusaasta on pikkusühik: vahemaa, mille valgus läbib tühjas ruumis ühe aastaga, umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Astronoomid kasutavad seda tähtede ja galaktikate vaheliste tohutute kauguste kirjeldamiseks. Nimele vaatamata mõõdab valgusaasta kaugust, mitte aega.

Definitsioon

Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU), kes haldab astronoomia eriühikuid, määratleb valgusaasta kui vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe juliuse aastaga. Juliuse aasta on täpselt 365,25 ööpäeva, igaüks 86 400 sekundit, ehk 31 557 600 sekundit. Valgus liigub vaakumis täpselt 299 792 458 meetrit sekundis, ligikaudu 300 000 kilomeetrit sekundis.

Nende kahe arvu korrutis on täpselt 9 460 730 472 580,8 kilomeetrit, veidi alla 9,5 triljoni. IAU annab valgusaasta ka umbes 63 241 astronoomilise ühikuna, kusjuures üks astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus Päikesest. Kuna määratlus fikseerib nii kiiruse kui ka aasta, pole valgusaastal mingit ebatäpsust.

Valgusaasta määratlemiseks pidi IAU kõigepealt täpselt ütlema, mis on aasta, sest aastaid on mitut liiki ja need on veidi erineva pikkusega. IAU loeb aastaks juliuse aasta, kui pole nimetatud mõnda muud liiki aastat.

Suuruste võrdlused

Valgusaasta on umbes 63 000 korda pikem kui keskmine kaugus Maast Päikeseni.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, tiirleks Maa selle ümber umbes 26 meetri kaugusel ja üks valgusaasta oleks umbes 1 600 kilomeetrit.
Proxima Centauri ja Alpha Centauri A vaheline kaugus on umbes viiendik valgusaastast; need kaks tähte kuuluvad Päikesele lähimasse tähesüsteemi.
Proxima Centauri on Päikesest umbes 4,25 valgusaasta kaugusel, umbes 40 triljonit kilomeetrit.
Päikest sisaldava galaktika, Linnutee, ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat.

Valgusaastad ja parsekid

Professionaalsed astronoomid kasutavad sagedamini parsekit, mis on umbes 3,26 valgusaastat. Parsek on määratletud nurga kaudu: see on kaugus, millelt üks astronoomiline ühik paistaks ühe kaaresekundi laiusena; kaaresekund on 1/3 600 kraadist. IAU kirjeldab parsekit tavapärase valikuna Linnutee uurimisel.

IAU märgib, et valgusaastat kasutatakse mõnikord teadusartiklites, kuid peamiselt esineb see laiale üldsusele mõeldud tekstides. Päikesesüsteemis kasutavad astronoomid selle asemel astronoomilist ühikut. IAU sõnul on Päikesesüsteemist kaugemal kaugused nii suured, et astronoomiline ühik muutub liiga ebamugavaks.

Pilk minevikku

Kuna valgusel kulub teekonnale aega, nähakse kaugeid objekte sellistena, nagu need olid siis, kui nende valgus neist lahkus. Päikesevalgusel kulub Maale jõudmiseks umbes 8,3 minutit, seega paistab Päike alati sellisena, nagu ta oli umbes 8,3 minutit varem.

Sama kehtib palju suuremates mõõtkavades. Andromeeda galaktika, lähim suur galaktika, asub umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Sellest täna nähtav valgus lahkus galaktikast umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.

Allikad

Measuring the Universe. International Astronomical Union.
Speed of light in vacuum. NIST CODATA, 2022.
What Is a Light-Year?. NASA Space Place, 2020.
Sun Fact Sheet. NASA, 2024.
Proxima Centauri. SIMBAD Astronomical Database, Strasbourg Astronomical Data Center.
Precision Millimeter Astrometry of the Alpha Centauri AB System. Akeson et al., The Astronomical Journal, 2021.
Our Milky Way Galaxy: How Big is Space?. NASA, 2024.
Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.

Report a Problem

for Valgusaasta