Leo II on väike ja hämar kääbusgalaktika, mis tiirleb ümber Linnutee ja asub Lõvi tähtkujus umbes 760 000 valgusaasta kaugusel Maast. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, ehk umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Pool Leo II tähevalgusest pärineb keskpiirkonnast, mille läbimõõt on umbes 1 100 valgusaastat. Leo II kõige hämaramad välistähed levivad umbes 4 100 valgusaasta ulatuses.

Suurus

Kääbusgalaktikal puudub terav serv. Selle tähed muutuvad keskpunktist eemaldudes hõredamaks, mistõttu kirjeldavad astronoomid selle suurust mitmel viisil. Üks neist on poolvalgusraadius ehk vahemaa keskpunktist, mille piires asub pool galaktika valgusest.

Lähedaste kääbusgalaktikate 2012. aasta kataloog annab Leo II poolvalgusraadiuseks taevas 2,6 kaareminutit. Kaareminut on kraadi kuuekümnendik. Leo II kaugusel, milleks on 233 000 parsekit (parsek on umbes 3,26 valgusaastat), teeb see 176 parsekit. Seega pärineb pool galaktika valgusest piirkonnast, mille läbimõõt on umbes 350 parsekit ehk 1 100 valgusaastat. See arv on ebakindel umbes veerandi võrra kummaski suunas.

2007. aasta uuring luges Leo II tähti laial alal Sloani digitaalse taevauuringu piltidel. Uuring sobitas andmetele tavamudeli, mis kirjeldab, kuidas tähtede arv keskpunktist eemaldudes väheneb. Mudel jõuab nulli 632 parsekit keskpunktist, nii et galaktika läbimõõt on umbes 1 260 parsekit ehk 4 100 valgusaastat. Leo II on peaaegu ümar.

Suuruste võrdlused

Samal viisil mõõdetuna, raadiuse järgi, mis hõlmab poole galaktika valgusest, on Canes Venatici I kääbusgalaktika umbes kolm korda laiem kui Leo II. Leo II kiirgab aga umbes kolm korda rohkem valgust.
Linnutee ketas, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat, on umbes 24 korda laiem kui Leo II kogu ulatus.
Kui Linnutee ketas oleks kahandatud korvpalli laiuseks, oleks Leo II umbes 1 sentimeetri läbimõõduga täpp, umbes 1,8 meetri kaugusel pallist.
Leo II kaugus Maast on umbes seitse ja pool korda Linnutee laius.

Galaktika, mida hoiab koos tumeaine

See, kui kiiresti galaktika tähed liiguvad, näitab, kui palju massi neid koos hoiab. 2007. aasta uuring mõõtis 171 Leo II tähe kiirusi. Nende kiirused erinevad galaktika keskmisest tavaliselt umbes 6,6 kilomeetrit sekundis ja hajuvus püsib umbes samasugusena kuni galaktika servani. Neid kiirusi ja galaktika suurust kombineerides leidis teine 2007. aasta uuring, et Leo II-s on kiiratava valguse kohta umbes 100 korda rohkem massi kui Päikeses.

Enamik sellest massist peab olema tumeaine, mis ei kiirga valgust ja mida tuvastatakse vaid selle gravitatsiooni järgi. Nagu nii kauge galaktika puhul oodata, ei leidnud sama uuring märke, et Linnutee gravitatsioon moonutaks Leo II kuju.

Galaktika tähed ja ajalugu

Leo II avastati 1950. aastal. See on sferoidaalne kääbusgalaktika: väike ümar galaktika, mille tähed on nii hõredalt hajutatud, et see paistab väga hämar. Suurem osa selle tähtedest tekkis umbes 8–9 miljardit aastat tagasi.

Subaru teleskoobiga tehtud 2007. aasta uuring leidis, et tähtede teke vähenes seejärel aeglaselt väljast keskpunkti suunas. Umbes 4 miljardit aastat tagasi oli see peaaegu lakanud, välja arvatud päris keskpunktis, kus tekkis hiljem väike hulk nooremaid tähti.

Allikad

Report a Problem

for Leo II kääbusgalaktika