Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on Maa ümber tiirlev teaduslabor, kus astronaudid on elanud katkestusteta alates 2000. aasta novembrist. Jaam on umbes 109 meetrit lai, mõõdetuna päikesepaneelide ühest otsast teiseni. 2026. aasta seisuga kirjeldab NASA seda suurima objektina, mille inimesed on kunagi Maa orbiidile viinud.

Suurus

NASA andmetel on jaama siruulatus otsast otsani 109 meetrit. See on laius, mida näitab sellel saidil pilt vasakult paremale. Jaama selgroog on pikk talaraam, mida nimetatakse fermiks. Ferm on 94 meetrit pikk ning selle mõlemas otsas on päikesepaneelide komplektid. Paneelid ulatuvad teises suunas 73 meetrini.

Ruumid, kus meeskond elab ja töötab, on survestatud, see tähendab, et need on täidetud inimestele hingamiskõlbliku õhuga. Kokku mahub neisse 1 005 kuupmeetrit, mis on NASA sõnul umbes sama palju kui Boeing 747 sisemus. Jaama mass on umbes 420 000 kilogrammi ning mass muutub, kui meeskonda ja lasti vedavad kosmoselaevad saabuvad ja lahkuvad.

Suuruste võrdlused

Ameerika jalgpalli väljak, mis on koos lõpptsoonidega 109,7 meetrit pikk, on jaama laiusest umbes meetri võrra pikem.
Astronaute Kuule saatnud Saturn V raketi kõrgus oli 111 meetrit, umbes 2 meetrit rohkem kui jaama laius.
Umbes 64 inimest, igaüks 1,7 meetri pikkune, pikali otsakuti ritta pandud, ulatuksid jaama laiuseni.
Kui Maa oleks kahandatud korvpalli suuruseks, tiirleks jaam selle pinnast umbes 7,5 millimeetri kõrgusel.
Selles mõõtkavas oleks jaam ise umbes 2 mikromeetrit (meetri miljondikku) lai, mis moodustab ühe neljakümnendiku kuni ühe viiekümnendiku inimese juuksekarva laiusest.

Orbiidil kokku pandud

Euroopa Kosmoseagentuuri andmetel polnud ükski rakett piisavalt suur, et nii suurt jaama ühes tükis orbiidile viia. Selle asemel veeti jaam üles osade kaupa ning ühendati omavahel Maast umbes 400 kilomeetri kõrgusel. Esimene osa, Venemaa moodul Zarja, saadeti orbiidile 20. novembril 1998. NASA arvestab 42 kokkupanekulendu, enamik neist USA kosmosesüstikuga.

Osad panid kokku robotkäed ja skafandrites astronaudid, kes ühendasid vedelikutorusid ja elektrijuhtmeid. Jaama haldavad ühiselt viis kosmoseagentuuri: NASA ning Venemaa, Euroopa, Jaapani ja Kanada kosmoseagentuurid. Pardal elab tavaliselt seitsmeliikmeline meeskond ning NASA plaanib hoida jaama töös vähemalt 2030. aastani.

Jaama nägemine maa pealt

Jaam liigub kiirusega umbes 28 800 kilomeetrit tunnis ja teeb Maa ümber tiiru umbes 92 minutiga. Meeskond näeb iga päev 16 päikesetõusu ja 16 päikeseloojangut. Kuna jaama päikesepaneelid on nii suured, on jaama vahel võimalik maa pealt näha koidu- või õhtuhämaruses, isegi suurlinnas. NASA veebisaidil Spot the Station on kirjas, millal jaam pea kohalt läbi lendab.

Allikad

International Space Station Facts and Figures. NASA.
International Space Station. NASA, 2025.
Building the International Space Station. European Space Agency.
Where is the International Space Station?. European Space Agency.
2026 Official Playing Rules of the National Football League. National Football League, 2026.
What Was the Saturn V? (Grades 5-8). NASA, 2010.
Earth Fact Sheet. NASA, 2024.
Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.
Just How Small Is "Nano"?. National Nanotechnology Coordination Office, 2024.

Report a Problem

for Rahvusvaheline kosmosejaam