Halley komeet on komeet, mis naaseb Päikesesüsteemi siseossa umbes iga 76 aasta järel. Selle tahke südamik ehk tuum on ebakorrapärane kamakas, mis on umbes 15 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai. Kuna tuum ei ole ümar, annab NASA sellele ka ühe üldise läbimõõdu, umbes 11 kilomeetrit, mis ongi siin näidatud suurus.

Suurus

Päikese lähedal eraldab tuum gaasi ja tolmu, mis ümbritsevad seda pilvena, mida nimetatakse koomaks. Siinsed suurused kehtivad ainult tuuma kohta.

1986. aasta märtsis kohtas komeeti terve hulk kosmosesonde. Euroopa Kosmoseagentuuri sond Giotto lendas kõige lähemalt, möödudes 14. märtsil tuumast 596 kilomeetri kaugusel. Selle pildid näitasid tuuma suurust ja kuju. 1987. aastal avaldatud mõõtmiste järgi on tuum 14,9 × 8,2 kilomeetrit.

Pind on väga tume. Pind peegeldab vaid umbes 3–4% sellele langevast päikesevalgusest, mistõttu on tuum üks Päikesesüsteemi tumedamaid objekte. Giotto nägi ka tuumast välja purskavaid heledaid gaasi- ja tolmujugasid.

Suuruste võrdlused

Tuum on umbes sama pikk kui Deimos, Marsi väiksem kuu, mille mõõtmed on umbes 16 × 12 × 10 kilomeetrit, kuid tuum on palju saledam.
Challengeri sügavikus, Mariaani süviku sügavaimas teadaolevas punktis, mis on 10 935 meetrit sügav, püsti seatuna ulatuks tuum umbes 4 kilomeetrit üle lainete.
Tuuma pikkus on veidi rohkem kui maratoni kolmandik; maratoni distants on 42,195 kilomeetrit.
Kui Päike oleks korvpall, ulatuks Halley orbiit pallist 15 meetri kaugusest kuni umbes 910 meetri kauguseni.

Umbes 76 aastat kestev tiirlus

Halley orbiit on pikk kitsas silmus. Päikesele kõige lähemal kulgeb see Veenuse orbiidist seespool ja kõige kaugemal läheb Neptuuni orbiidist kaugemale. Komeet liigub ümber Päikese Maaga vastupidises suunas.

Viimati oli komeet Päikesele kõige lähemal 9. veebruaril 1986, 87,8 miljoni kilomeetri kaugusel. Enne seda oli komeet kõige kaugemal 1948. aastal, 5,27 miljardi kilomeetri kaugusel. Komeet naaseb 2061. aastal. Naasmiste vahe on olnud umbes 74–79 aastat, sest planeetide külgetõmme muudab komeedi teekonda.

Iga Päikesest möödumisega kaotab tuum hinnanguliselt 1–3 meetrit oma pinnakihist. Piki komeedi teed maha jäänud praht põhjustab igal aastal kaks nõrka meteoorivoolu: maikuus Eta-Akvaariidid ja oktoobris Orioniidid.

Kuidas komeet nime sai

Kuni inglise astronoomi Edmond Halley ajani arvati, et komeedid läbivad Päikesesüsteemi vaid ühe korra. 1705. aastal arvutas Halley Isaac Newtoni gravitatsiooni- ja liikumisseaduste abil välja mitme komeedi orbiidid. Ta leidis, et 1531., 1607. ja 1682. aastal nähtud komeetidel olid väga sarnased orbiidid, ning ütles, et tegu on ühe naaseva komeediga. Ta ennustas, et komeet naaseb 1758. aastal.

Halley suri 1742. aastal, kuid komeedi nägi uuesti 25. detsembril 1758 Johann Georg Palitzsch. See oli esimene komeet, mille naasmine on teada, ja see nimetati Halley auks. Komeedi külaskäikudest on kirjalikke andmeid üle 2 000 aasta tagant ning komeet on kujutatud Bayeux' vaibal, mis jutustab 1066. aasta Hastingsi lahingu lugu.

Allikad

1P/Halley. NASA Science, 2024.
Small-Body Database Lookup: 1P/Halley. NASA Jet Propulsion Laboratory, 2026.
Giotto overview. European Space Agency.
Mars Fact Sheet. NASA, 2025.
How deep is the ocean?. NOAA National Ocean Service, 2024.
Marathon. World Athletics.
Sun Fact Sheet. NASA, 2024.
Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.

Report a Problem

for Halley komeet