Maa on Päikesest arvates kolmas planeet ja ainus paik, kus teadaolevalt on elu. Selle läbimõõt on keskmiselt 12 742 kilomeetrit. See arv on keskmine läbimõõt ehk Maaga sama ruumalaga ideaalse kera laius. Maa on neljast Päikesele lähimast kivisest planeedist suurim ning Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet.

Suurus

Maa ei ole ideaalne kera. Pöörlemise tõttu on see ekvaatori kohal punnis, nii et ekvaatoril on selle laius 12 756 kilomeetrit, kuid poolusest poolusesse 12 714 kilomeetrit. Vahe, umbes 43 kilomeetrit, on kolmandik protsenti Maa laiusest.

Maapinda teevad ebatasaseks ka mäed ja ookeanisüvikud. Kõrgeima mäetipu ja sügavaima ookeanisüviku põhja vahe on umbes 20 kilomeetrit, vähem kui 0,2% Maa laiusest. Looded, triivivad mandrid ja maavärinad muudavad Maa kuju pidevalt veidi.

Maa suuruse ja kuju mõõtmise teadust nimetatakse geodeesiaks. Maa suurus on teada väga täpselt: selle keskmine raadius ehk kaugus keskpunktist pinnani on teada umbes 10 sentimeetri täpsusega.

Suuruste võrdlused

Veenus, Päikesest arvates teine planeet, on 12 104 kilomeetri läbimõõduga, umbes 95% Maa laiusest.
Neptuun on 49 244 kilomeetri läbimõõduga, peaaegu neli korda laiem kui Maa.
Kuu on 3 475 kilomeetri läbimõõduga, veidi rohkem kui veerand Maa laiusest. Umbes 30 Maad, kõrvuti ritta pandud, ulatuksid Maa ja Kuu keskmise kauguseni, milleks on 384 400 kilomeetrit.
Päike on umbes 1,39 miljoni kilomeetri läbimõõduga, 109 korda laiem kui Maa.
Kui Maa oleks kahandatud 24 sentimeetri läbimõõduga korvpalli suuruseks, kerkiks 8 849 meetri kõrgune Everest palli pinnast umbes 0,17 millimeetrit kõrgemale. See on vähem kui kaks korda paberilehe paksus.

Maa sisemus

Maa on ehitatud kihtidena. Keskel on sisetuum, tahke raua ja nikli kera, mille raadius on umbes 1 221 kilomeetrit. Seda ümbritseb välistuum, umbes 2 300 kilomeetri paksune vedela raua ja nikli kiht.

Järgmisena tuleb vahevöö, paksim kiht, umbes 2 900 kilomeetri paksune kuuma kivimi kiht, mille konsistents on karamellitaoline. Välimine kiht, maakoor, on selle kõrval õhuke. Selle paksus on mandrite all keskmiselt umbes 30 kilomeetrit ja ookeanipõhja all umbes 5 kilomeetrit.

Vesi ja õhk

Maa on Päikesesüsteemi ainus planeet, mille pinnal on vedelat vett. Selle ookean katab umbes 71% pinnast, on keskmiselt umbes 3,6 kilomeetrit sügav ja sisaldab 97% Maa veest.

Pinna lähedal koosneb Maa atmosfäär 78% ulatuses lämmastikust ja 21% hapnikust, umbes 1% moodustavad muud gaasid, näiteks argoon ja süsinikdioksiid. Atmosfäär kaitseb pinda suure osa Päikese kahjuliku kiirguse eest. Enamik meteoroide, väikesi kosmosest pärit kive, põleb atmosfääris ära enne, kui need maapinnani jõuavad.

Allikad

Earth Fact Sheet. NASA, 2024.
Facts About Earth. NASA, 2025.
Planetary Physical Parameters. NASA Jet Propulsion Laboratory, 2019.
Is the Earth round?. National Ocean Service, NOAA, 2024.
Moon Fact Sheet. NASA, 2024.
Sun Fact Sheet. NASA, 2024.
Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.
8,848.86 metres. That's the height of Mt Everest now. The Kathmandu Post, 2020.
Just How Small Is "Nano"?. National Nanotechnology Coordination Office.

Report a Problem

for Maa