Sedna on väike, kauge maailm, mille läbimõõt on umbes 1 000 kilomeetrit ja mis tiirleb Päikese ümber palju kaugemal kui Neptuun. Oma pika, välja venitatud orbiidi kaugeimas punktis on Sedna Päikesest umbes 140 miljardi kilomeetri kaugusel, umbes 940 korda kaugemal kui Maa. Järgmisena jõuab Sedna sinna umbes 7800. aastal.

Kaugus

Sedna orbiit on pikk, välja venitatud ellips. Päikesele lähim punkt, periheel, on umbes 76 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel. Üks AÜ on umbes 150 miljonit kilomeetrit, Maa keskmine kaugus Päikesest. Kaugeim punkt, afeel, on umbes 937 AÜ ehk 140 miljardit kilomeetrit, üle 12 korda kaugemal kui lähim punkt.

Üks tiir ümber Päikese kestab umbes 11 400 aastat. 2026. aasta septembri seisuga on Sedna Päikesest umbes 83 AÜ (12,4 miljardi kilomeetri) kaugusel ja liigub Päikese poole. Periheeli jõuab Sedna umbes 2076. aastal.

Need arvud on arvutatud Sedna vaadeldud liikumise põhjal. NASA Jet Propulsion Laboratory annab afeeli kauguseks umbes 937 AÜ ja 2019. aasta uuringus on selleks toodud umbes 1 000 AÜ. Astronoomid on Sedna liikumist jälginud vaid orbiidi väga väikesel osal, mistõttu on selle kaugeim punkt teada palju vähem täpselt kui lähim.

Suuruste võrdlused

Afeel on Päikesest umbes 5,4 valguspäeva kaugusel, see tähendab, et päikesevalgus jõuab sinna umbes 5,4 päevaga.
Afeel on Päikesest umbes 2,6 korda kaugemal kui Hale'i-Boppi komeedi orbiidi kaugeim punkt.
Afeel on Päikesest umbes 31 korda kaugemal kui Neptuun, Päikesest kõige kaugem planeet.
Afeel on Päikesest umbes 5,5 korda kaugemal, kui oli Voyager 1, kõige kaugem kosmoseaparaat, 2026. aasta septembris. Praeguse kiirusega vajaks Voyager 1 nii kaugele jõudmiseks üle 200 aasta.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, tiirleks Maa Päikesest umbes 26 meetri kaugusel ja Sedna afeel oleks umbes 24 kilomeetri kaugusel.

Avastamine

Michael Brown, Chadwick Trujillo ja David Rabinowitz avastasid Sedna 14. novembril 2003 Palomari observatooriumis. Sedna oli siis Päikesest umbes 90 AÜ kaugusel, kaugemal kui ükski varem nähtud Päikesesüsteemi objekt. Nimi on antud inuittide merejumalanna Sedna järgi. 2012. aastal kasutasid astronoomid Sedna kiiratavat soojust, mida mõõtis Herscheli kosmoseobservatoorium, et hinnata selle läbimõõduks umbes 995 kilomeetrit, pluss-miinus 80 kilomeetrit.

Mõistatuslik orbiit

Sedna ei tule kunagi 76 AÜ-st lähemale, seega jääb ta planeetidest alati kaugele. Avastajad märkisid, et Neptuuni gravitatsioon suudab objekti orbiidi lähima punkti nihutada vaid umbes 36 AÜ-ni, keerukamad mõjud aga kõige rohkem umbes 50 AÜ-ni. Ükski teadaolev planeet ei saanud Sedna sellele orbiidile viia.

Nad pakkusid välja kolm võimalikku põhjust: avastamata planeet, täht, mis möödus kunagi Päikesest ebatavaliselt lähedalt, või Päikese sünd täheparves. 2019. aasta uuring nimetas sünniparve eelistatud seletuseks. Selle pildi järgi kuulub Sedna sisemisse Öpiku-Oorti pilve, mis on komeetide ulatuslik, kauge varu, mida arvatakse Päikesesüsteemi ümbritsevat.

Allikad

Horizons System. NASA Jet Propulsion Laboratory, 2026.
Small-Body Database Lookup: 90377 Sedna (2003 VB12). NASA Jet Propulsion Laboratory, 2026.
Discovery of a candidate inner Oort cloud planetoid. Brown et al., The Astrophysical Journal, 2004.
A New High Perihelion Inner Oort Cloud Object: 2015 TG387. Sheppard et al., The Astronomical Journal, 2019.
"TNOs are Cool": A survey of the trans-Neptunian region. VII. Size and surface characteristics of (90377) Sedna and 2010 EK139. Pál et al., Astronomy & Astrophysics, 2012.
Measuring the Universe. International Astronomical Union.
Speed of light in vacuum. NIST CODATA, 2022.
Neptune Fact Sheet. NASA.
Sun Fact Sheet. NASA.
Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.

Report a Problem

for Sedna ja Päikese vaheline kaugus (suurim)