How big is Saviosake?

Saviosake on üks mulla ja setete kõige peenemaid terakesi. Mullateadlased nimetavad saviks kõiki mineraalterakesi, mille läbimõõt on väiksem kui 2 mikromeetrit. Siin näidatud 2 mikromeetrit on ülempiir, suurim võimalik saviosakese suurus, mitte tüüpilise osakese mõõt. Mikromeeter on meetri miljondik.

Suurus

Mullateadlased jagavad mulla mineraalterad suuruse järgi klassidesse. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kasutatavas süsteemis loetakse saviks terad, mis on väiksemad kui 2 mikromeetrit. Terad suurusega 2–63 mikromeetrit on möll ja terad suurusega 0,063–2 millimeetrit on liiv. Paljud riigid kasutavad samu nimetusi, kuid mõned tõmbavad piirid mujale.

Setteid uurivad geoloogid kasutavad sageli teistsugust skaalat, mida nimetatakse Wentworthi skaalaks. Selles on savi kõik, mis on väiksem kui 4 mikromeetrit, möll ulatub 4 mikromeetrist 62,5 mikromeetrini ja liiv 62,5 mikromeetrist 2 millimeetrini. Seega oleneb sellest, millist skaalat kasutatakse, kas 3 mikromeetri läbimõõduga tera loetakse saviks.

Sõna savi tähistab ka mineraalide rühma, mis on ehitatud õhukestest kihtidest. Savimineraalide terade suurus ulatub mõnest nanomeetrist ehk meetri miljardikust kuni millimeetriteni. Seega ei ole savisuurune tera alati savimineraal: see võib olla ka mõne muu mineraali, näiteks kvartsi pisike kristall.

Suuruste võrdlused

Suurimad liivaterad, 2 millimeetri läbimõõduga, on 1 000 korda laiemad kui suurimad saviosakesed.
Kui 2 mikromeetri läbimõõduga saviosake oleks suurendatud tennisepalli suuruseks, umbes 6,7 sentimeetri läbimõõduga, oleksid väikseimad liivaterad umbes 2 meetri läbimõõduga. Suurimad oleksid umbes 67 meetri läbimõõduga.
Umbes 40–50 suurimat saviosakest, kõrvuti asetatud, ulatuksid inimese juuksekarva laiuseni. Juuksekarv on 80–100 mikromeetrit lai.
Hiidviiruse Pithovirus sibericum osakesed on umbes 1,5 mikromeetrit pikad, väiksemad kui suurimad saviosakesed.

Milline savi on katsudes

Väljas töötavad mullateadlased saavad hinnata, kui palju savi muld sisaldab, hõõrudes niisket proovi sõrmede vahel. Savi on kleepuv, seda saab vormida ja pärast pigistamist see läigib. Möll ei kleepu ja on katsudes jahune, nagu talkpuuder. Liiv on krobeline ja seda ei saa üldse vormida.

Savi ja vesi

Savimineraalid tõmbavad vett tugevasti ligi. Mõned neist paisuvad märjaks saades: üks 1 nanomeetri paksune saviosake võib vees kasvada umbes 2 nanomeetri paksuseks. Paisuvatel savimuldadel asuvad majad ja muud hooned võivad viga saada, kui savi aastaaegade vahetudes paisub ja kahaneb.

Veidi veega segatuna muutub savi mudaks, mida saab vormida ja seejärel kuivatada üsna jäigaks tahkeks aineks. Savinõude valmistajad ja keraamikatööstus kasutavad seda taldrikute, tasside, kausside ja torude tegemiseks.