Canes Venatici I kääbusgalaktika on hämar kääbusgalaktika, mis tiirleb ümber Linnutee ja asub Jahipenide tähtkujus umbes 710 000 valgusaasta kaugusel Maast. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, ehk umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Pool galaktika tähevalgusest pärineb ovaalsest piirkonnast, mille pikkus on umbes 3 600 valgusaastat. Selle kõige hämaramad tähed levivad umbes 6 500 valgusaasta ulatuses.

Suurus

Kääbusgalaktikal puudub terav serv, mistõttu esitavad astronoomid sageli selle poolvalgusraadiuse: vahemaa keskpunktist, mille piires asub pool galaktika valgusest. Meeskond, kes galaktika 2006. aastal avastas, mõõtis poolvalgusraadiuseks taevas umbes 8,5 kaareminutit. Kaareminut on kraadi kuuekümnendik.

Umbes 220 000 parseki kaugusel (parsek on umbes 3,26 valgusaastat) teeb see umbes 550 parsekit. Seega pärineb pool galaktika valgusest piirkonnast, mille pikkus on umbes 1 100 parsekit ehk 3 600 valgusaastat. Lähedaste kääbusgalaktikate 2012. aasta kataloog annab sarnase raadiuse, 564 parsekit.

Galaktika ei ole ümar. Selle poolvalguse piirkond on ovaal, mille laius on umbes kolm viiendikku pikkusest, ehk umbes 2 200 valgusaastat.

Avastajad jälgisid galaktika tähti piki selle pikka telge umbes 2 000 parseki (6 500 valgusaasta) ulatuses. Tänu sellele oli see tollal üks suurimaid teadaolevaid Linnutee ümber tiirlevaid sferoidaalseid kääbusgalaktikaid. 2008. aasta uuring mõõtis galaktika kauguse täpsemalt: 218 000 parsekit ehk umbes 710 000 valgusaastat.

Suuruste võrdlused

Samal viisil mõõdetuna, raadiuse järgi, mis hõlmab poole galaktika valgusest, on see galaktika umbes kolm korda laiem kui Leo II kääbusgalaktika. Leo II kiirgab aga umbes kolm korda rohkem valgust.
Linnutee ketas, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat, on umbes 15 korda pikem kui galaktika kogu ulatus.
Kui Linnutee ketas oleks kahandatud korvpalli laiuseks, oleks galaktika hämar plekk, umbes 1,6 sentimeetri pikkune. See asuks pallist umbes 1,7 meetri kaugusel, mis on sama mis inimese pikkus.

Taevauuringus leitud galaktika

Galaktika tähed on nii hõredalt hajutatud ja galaktika nii kaugel, et see jäi 2006. aastani märkamata. Astronoomid leidsid selle siis tähtede kerge ülemäärana Sloani digitaalse taevauuringu piltidelt.

Tollal oli teada vaid kümme Linnutee ümber tiirlevat sferoidaalset kääbusgalaktikat. Sferoidaalne kääbusgalaktika on väike ümar galaktika, mis hõõgub väga nõrgalt. Avastajad märkisid, et nii hämara galaktika leidmine viitas sellele, et leida on veel rohkem.

Kaks tähtede põlvkonda

Enamik galaktika tähti on üle 10 miljardi aasta vanad. Need sisaldavad väga vähe rauda: vesinikuga võrreldes umbes sajandiku Päikese rauasisaldusest.

Suure Binokulaarse Teleskoobiga tehtud 2008. aasta uuring leidis teise, palju noorema tähtede rühma, mille vanus on umbes 1,4–2 miljardit aastat. Nendes tähtedes on umbes kolm korda rohkem rauda kui vanades tähtedes ja need on keskpunkti suunas tihedamalt koondunud. Noorem rühm moodustab vaid 3–5% poolvalgusraadiuse sees olevate tähtede massist.

Allikad

A New Milky Way Dwarf Satellite in Canes Venatici. Zucker et al., The Astrophysical Journal Letters, 2006.
A deep Large Binocular Telescope view of the Canes Venatici I dwarf galaxy. Martin et al., The Astrophysical Journal Letters, 2008.
The observed properties of dwarf galaxies in and around the Local Group. McConnachie, The Astronomical Journal, 2012.
Measuring the Universe. International Astronomical Union.
Our Milky Way Galaxy: How Big is Space?. NASA, 2019.
Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.

Report a Problem

for Canes Venatici I kääbusgalaktika