How big is Buckminstri fullereen?
1 nanometer!
Need molekulid on tehtud 60-st süsiniku aatomist. Süsinikud on paigutatud ikosaeedriliselt. Tuttava kujuna on ioksaeedriline jalgpalli pall. Keemiline lahus, mis on täilikult tehtud Buckminstri fullereenidest, on lilla.
Glükoosimolekul
Kõige tavalisemat suhkrut nimetatakse glükoosiks. Glükoosi toodavad taimed fotosünteesi tulemusena, aga muudavad selle keerulisemale kujule, kui glükoosi molekul. Põhiliseks energiaallikaks inimestel on glükoos, mida saame läbi taimede ja loomade, kes on taimi söönud.
Röntgenkiirte lainepikkus
Kuigi röntgenkiirtel pole kõige kõrgem sagedus, pole siiski kõige parem idee päevitada nende ees. Ära seda kodus proovi! Tavaliselt on selleks vaja tinast kilpi. Mida paksem tina on, seda parem kaitse. Samas mingi kogus röntgenkiiri tuleb ikka läbi.
Tseesiumi aatom
Aatomi suurust mõõdetakse aatomituumade vahelise kaugusena kovalentsete sidemete korral. Tegelikult ei näe aatom täpselt selline välja. Tseesiumil on kõige suurem aatom, kuigi selle aatomnumber pole kõige suurem. Miks? Uuri heeliumi aatomit.
Alfa heeliks
Alfa heeliks on üks teisejärguline valgu struktuur. Hemoglobiini valgud sisaldavad 70% alfa heelikseid.
DNA
Üks inimese rakk sisaldab kolm meetrit desoksüribonukleiinhapet. See DNA lõik, kuigi olles ise ainult paari nanomeetrise läbilõikega, sisaldab ligikaudu 25 000 geeni koos kolme miljardi aluspaariga.
Fosfolipiidid
Fosfolipiidid on väikesed molekulid. Sinu keha koosneb miljonitest-miljonitest-miljonitest fosfolipiididest. Fosfolipiidid on põhilised ehituskivid rakkude membraanis.