How big is Aldebaran?

Aldebaran on sügavoranži värvusega hiidtäht ja moodustab Sõnni tähtkuju silma. Selle läbimõõt on umbes 63 miljonit kilomeetrit, umbes 45 korda Päikese laius. See on tähe nähtava pinna laius.

Suurus

Aldebaran paistab taevas suuremana kui peaaegu mis tahes teine täht ja 2002. aastaks oli selle laiust mõõdetud sagedamini kui ühegi teise tähe oma. Samast aastast pärit kataloog loetleb umbes 60 mõõtmist. Paljud neist tulenevad Kuu poolt tähe varjamisest: Aldebaran asub Kuu teel üle taeva, mistõttu läheb Kuu sageli selle ette. Aeg, mis kulub Kuu servale tähe katmiseks, näitab, kui lai täht paistab.

2005. aasta uuringus ühendasid Richichi ja Roccatagliata uued varjamis- ja interferomeetrimõõtmised. Selgus, et Aldebaran on 20,58 tuhandikku kaaresekundit lai, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist. See on umbes inimese juuksekarva laius 1 kilomeetri kauguselt vaadatuna. Satelliit Hipparcos mõõtis Aldebarani kauguseks umbes 67 valgusaastat. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Sellise kauguse korral annab laius raadiuseks 45,1 korda Päikese raadius.

Aldebarani vanemad mõõtmised hajuvad laiemalt, umbes 36 kuni 46 korda Päikese raadius, ja põhjus pole teada. Tähe heledus muutub vähem kui 1%, kuid selle pinnal võib olla laike või selle suurus võib veidi muutuda.

Suuruste võrdlused

Aldebaran on umbes 45 korda laiem kui Päike ja umbes 4 900 korda laiem kui Maa.
Mahu poolest mahuks sellesse umbes 92 000 Päikest.
Kui Aldebaran võtaks Päikese koha, ulatuks selle pind enam kui poole teeni Merkuuri orbiidini.
See on umbes 1,8 korda laiem kui Arktuurus, teine hiidtäht ja väiksem naaber sellel saidil.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Aldebaran umbes 11 meetri läbimõõduga pall.

Vaidlusalune planeet

1990. aastate algusest peale on astronoomid mõõtnud, et Aldebaran liigub Maa suhtes väga veidi lähemale ja kaugemale umbes 629-päevase tsüklina. 2015. aasta uuringus pakuti, et seda õõtsumist põhjustab planeet. Selle mass oleks vähemalt 6,5 korda Jupiteri mass ja see tiirleks Aldebaranist umbes 1,46 astronoomilise ühiku kaugusel, kusjuures üks astronoomiline ühik on Maa ja Päikese keskmine kaugus.

2019. aasta uuringus lisati palju uusi mõõtmisi ja leiti, et signaal ei olnud aja jooksul püsiv. Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et nende andmed nõrgendavad planeedi olemasolu tõenäosust. Nad viitasid sellele, et õõtsumist võivad hoopis põhjustada tähe sisemuses toimuva gaasi keerlemisega seotud võnked.

Teel olev kosmoseaparaat

Pioneer 10, NASA esimene missioon välisplaneetidele, saadeti teele 1972. aastal ja see saatis Maale oma viimase signaali 2003. aastal. Aparaat liigub ligikaudu Aldebarani suunas ja möödub sellest ootuste kohaselt umbes kahe miljoni aasta pärast.